Eesti kunstiüliõpilased jäid Marimaal poliitika hammasrataste vahele

Vene pressis avaldatut kommenteerisid ning toimunut kirjeldasid Soome-Ugri Rahvaste Infokeskusele ekspeditsiooni juht, EKA rahvakunsti õppetooli juhataja Kadri Viires ja reisi kaasa teinud Müncheni etnograafiamuuseumi asedirektor Jean-Loupe Roussellot.

Uudistes kirjutati kõigest muust kui ekspeditsiooni tööst, mis seisnes tšuvaši ja mäemari rahvakunsti ja etnograafia jäädvustamises (joonistamine, pildistamine). Alul püüti vabandada ekspeditsiooni väljasaatmist, kinnitades, et eestlaste julgeolekut ei olnud võimalik tagada. Hiljem anti aga uudistes ja artiklites mõista, et kunstiüliõpilased ise olid ohtlikud Mari Vabariigi julgeolekule, sest tegelesid salaja hoopis luuramisega. Seejuures olid süüdistused tihti vastukäivad.

Näiteks kirjutati, et uurimisreis saabus Marimaale salaja, et neil ei olnud sinna viisat. Ometi oli kõigi kutsetel lisaks Tšeboksarõle märgitud ka Marimaa pealinn Joškar-Ola. Süüdistusele, nagu oleks ekspeditsioon “inkognito” Marimaale tulla tahtnud, vastas Rousselot: “See polnud nii, sest kohe pärast saabumist pöördusime kohalike võimude poole.”

Kirjutati veel, et vanas Vene linnas Kozmodemjanskis ei olevat võimalik mari rahvakunstiga tutvuda. Tegelikult on Mäemari rajooni keskuses Kozmodemjanskis laialdased mäemari etnograafia kogud, millega eelmise Marimaa-uurimisreisi (1995) osalejad olid saanud tutvuda. Teises uudises aga süüdistati üliõpilasi, et nad omal käel ilma tunnistajateta mäemari külades käisid. Kadri Viires kommenteeris, et nad oleksid olnud tänulikud, kui Marimaa administratsioon oleks neile saatjad kaasa andnud, kuid seda ei tehtud.

Veel süüdistati osa tudengitest viisarežiimi rikkumises, mida tegelikult ei toimunud.

11. juulil saabusid EKA tudengid ja õppejõud koos Roussellot’ ja kahe Antwerpeni kunstikooli õppejõuga Tšuvaši Vabariigi pealinna Šupaškari (vn k Tšeboksarõ). Uurimisreisi algust iseloomustas Roussellot nii: “Ekspeditsioon oli suurepäraselt ette valmistatud. Teadsime, kuhu läheme ja kui kauaks. Tänu Tšuvaši Humanitaarinstituudile kasutasime sealveedetud kümme päeva väga tõhusalt.”

Kui Humanitaarinstituut pöördus 18. juulil Marimaa kultuuriministeeriumi poole, soovitati sealt, et uurimisreis saabuks Kozmodemjanski 21. juulil, ütles Kadri Viires. Kohe pärast saabumist aga saadeti üliõpilased miilitsaeskordi saatel Šupaškari tagasi. Lõpuks lubati neil 25. juulil naasta.

Rousselot ütles niisuguse edasi-tagasi väntsutamise kommentaariks, et see ei olnud tema jaoks midagi erilist. Ta meenutas analoogseid kogemusi indiaani reservaatidest, kus põlisrahvas arvab üht ja võimud teist. Roussellot ütles, et neid deporteerinud administratsioon ja miilitsad olid kultuurivõõrad inimesed. “Kolleegid muuseumist ja instituudist aga võtsid meid hästi vastu. Ja loomulikult olin ma seal just kolleegidega kohtumas.”

Viimasel ajal Marimaal leviva eestlaste-paranoia põhjus on tõenäoselt see, et eestlased oskavad liiga hästi vene keelt ning seetõttu võivad vahendajateta kontakteeruda kohaliku elanikkonnaga. Marimaa valitsusel on aga tarvis kontrollida ja tsenseerida kogu informatsiooni, mis jõuab välismaale. Marimaa võimudel lihtsalt ei jätkunud kõigi uurimisreisijate tarvis jälgivat personali.

Eesti Kunstiakadeemia korraldab soome-ugri uurimisreise alates 1978. aastast igal suvel. On käidud peaaegu kõigi soome-ugri rahvaste juures, 20 korral Venemaal, ent ka Ukrainas, Lätis, Rumeenias, Soomes ja Norras. Neljal suvel on töötatud Eestis. Tänavu tutvuti esimest korda keelelt türgi-tatari rühma kuuluvate, kuid esemeliselt kultuurilt maridele lähedaste tšuvaššide rahvakunstiga.

Uurimisreiside eesmärk on kõigepealt hõimurahvaste rahvakunsti jäädvustamine: etnograafiliste esemete joonistamine, mõõdistamine ja fotografeerimine, viimasel ajal ka etnograafilise materjali videosalvestused. Seejuures saadetakse koopiad töö tulemustest alati ka nende rahvaste muuseumidele, kelle juures käidud on.

Vähem tähtis pole tulevaste kunstnike ja kunstiteadlaste viimine sugulasrahvaste visuaalsesse maailma, et nad oma hilisemas tegevuses ei unustaks oma etnilisi juuri. Ekspeditsioonil osalevad erinevate erialade üliõpilased noorematelt kursustelt. Iga üliõpilane teeb ekspeditsiooni tulemusena iseseisva uurimistöö oma erialalt.

Iga uurimisreisi tulemustena on valminud näitus, millega viimastel aastatel on avatud hõimupäevad Eestis (oktoobris), kevadel toimub traditsiooniline uurimisreisi-konverents. Uurimisreiside materjalide põhjal on valminud kaks raamatut, nendega on illustreeritud mitu Fenno-Ugria Asutuse ja Kunstiakadeemia koostöös valminud soome-ugri kalendrit.

Lisainformatsioon: Kadri Viires, tel 5140864; Riin Alatalu, tel 5119439;

Allikas: Soome-Ugri rahvaste infokeskus